Saturday, March 19, 2011

Andamani saared


Ja nyyd see paat...v6i siinse rahva "kruiisilaev", mis seilab rahulikul tumesinisel veel 1000km kaugele India ookeani avarustesse - oh kurjam need kolm pikka p2eva panid proovile mu viimase kannatuse siin reisil. V2ikse hilinemisega (4h) alustasin 16. veebruaril Chennai sadamast s6itu Andamani saartele. Bunker class, see k6ige odavam, kuhu kymme ainsat turisti ja umbes kymme tuhat sarides ja r2ttides kohalikku asukat ennast sisse s2ttisid, asus loomulikult laeva p6hjas ilma akendeta, mootorimyra ja prussakapere seltsis. Peldiku hais, sylitamine p6randale - k6igeks selleks olin ma valmis. Tihedalt, rida rea j2rel narivoodeid - selleks olin ka valmis. Upitasin oma koti teisele korrusele india mehe pea kohale ja k66lusin jalad yle nari 22re oma vakstust asemel, kui 2kitselt mind tabas shokk. Ausalt, ma ei ole kogu oma elu jooksul nii palju prussakaid kokku n2inud, kui seal voodi peal yhe minuti jooksul. Nad ronisid yle p6randa, yle lae, yle voodite, yle mu koti ja yle minu. Nemad olid siin enne mind. V6tsin oma magamiskoti ja marssisin yles laevatekile.

Seal teki peal elasingi kolm j2rgmist p2eva...p2eval l6bustasin kohalikke oma valge naha ja p2iksest v2lja pleekinud blondi peaga, 88sel magasin punasel p22stevestide pingil ja hommikul 2rkasin p2ikeset6usu peale. V6i m6nikord kellegi katsumise peale... mis sest, et olin yleni magamiskoti sees, et keegi mind ei vahiks, mis sest et nii oli v2ga palav! Nad pildistavad sind, nad s2tivad ennast karjaga sinu ette tantsima, neil on l6bus. Prrrr. Nad m2ngivad tyhjas "basseinis" pimesikku, kui lahe. Nad korraldavad keset p2eva h2daabi6ppuseid sinu pingi ees, see t2hendab, et k6ik panevad vestid selga ja poseerivad nendega veidi aega. Nad pressivad ennast kasv6i poole tagumendiga sinu istmele, et kysida: "Are you married? Do you enjoy sex?". Ma ytlen, see ahv on kohe yle parda. Ma ei ole kaks kuud meiki kasutanud, ma ei ole kolm kuud juuksuris k2inud, ma olen kaks kuud vaheldumisi kahe pleekinud maika ja pykstega k2inud, mu pl2tudele on talda augud kulunud....ja nad kleepuvad ikka ligi nagu tatt! !

Ma ei oleks seda yksi yle elanud, kui poleks Chennai sadamas kohtunud toreda ameerika tydrukuga Seattle'ist. Nadiyah j2i mulle m6tte-, reisi- ja naerukaaslaseks j2rgnevaks 30 p2evaks. P2rast kolme pikka p2eva laevatekil hakkasid nad paistma...palmisaared valge liivaribaga. Asjad ammu ootus2revusest pakitud, unistus elusalt silme ees helendamas, tahavad vanemad naised meid veel viimast korda filmida... ja siis v2sinud k6ikidest hindudest, pettunud ja pahurad, tuleb yht2kki yks nendest vanadaamidest tagasi ja kysib, kas me l6unal ei k2inudki. Ei, sest laevas88kla thali ei l2he enam p2rast kolme p2eva alla. Aga kas me saia moosiga tahaksime? Eee? "I'm just like your mommy" ja toob meile kaks p2tsi saia ja purgi moosi. Ja veidi aja p2rast veel sn2kke... ja kypsiseid ja pannkooke :)








Niisiis, p2rast pikka ja vaevalist meres6itu maismaalt randusime saarte pealinnas Port Blairis ja sealt otsejoones veel paaritunnise praamis6idu kaugusel imeilusal Havelocki saarel. Havelocki rannad on nummerdatud yhest seitsmeni ja tervest saarest on asustatud vaid yks kolmandik, ylej22nud on lihtsalt metsik dzungel. Andamani ja Nicobari saarestik kuulub kyll Indiale, kuid asub geograafiliselt l2hemal Taile kui Indiale. M6nikord v6ib siit randadest leida veepudeleid 'made in Thailand' :) Nicobari saared on riikliku kaitse all, seal elavad p2rismaalased ja sinna valge inimese tald ei ulatu ka hea tahtmisega, kuid Andamani saartele v6ib siseneda eriloaga, mille saab lihtsasti 30 p2evaks...ja need 30 p2eva kasutasin ma 2ra viimse kui yhe. Sest see koht on v6rratu! Maailma l6pu tunne, helesinised asustamata laguunid yksteise j2rel reas, valge liiv teokarpidega ja l2bipaistev vesi v2rviliste kaladega...mu kollane v6rkkiik lehvis kolm esimest n2dalat yhes ja samas laguunis (Havelock, beach no 5), imelist 6hku ahmides ja v2rskeid kookosp2hkleid syyes saatsin p2evi 6htule. Kusjuures indialased usuvad, et kookosp2hkel ei kuku sulle kunagi otse p2he. Ta potsatab kuskil eemal ja veereb sinuni, aga mitte kunagi otse p2he. Ja t6epoolest, n2gime neid palmi otsast kukkumas iga p2ev ja oh sa pagan millise pr6ntsuga - kuid alati m6ned sammud eemal. Ja siis need mangod...ma s2ttisin ennast saartele t2pselt mango hooajaks. Puud olid neid t2is...(kiire mangoraks kellegi aeda:)))...v6i siis turul maksis mango kilo 30 ruupiat, st yhe mango saab umbes yhe krooniga. Huvitav, kui lehmad palju mangot s88vad, kas siis saab mango lassit?

P2evad on siin lyhikesed, kell kuus on juba kottpime ja vool k6igub oma 2ran2gemise j2rgi. Elekter j6uab Havelocki saare 6huliinidesse imporditud diiselkytuse abil, mis teeb siinse elu kohati kallimaks kui maismaal. N2iteks tund aega internetti maksab siin sama palju kui yks p2ev 88maja - 300 ruupiat. Ja sukeldumine...Andamanid on yle maailma tuntud sukeldumiskoht ja t6en2oliselt kohalikele ka tubli income, sest p2ev sukeldumist maksab siin sama palju kui Eestis - 3500 ruupiat. Aga kes kord juba nakatunud on, see siit niisama ei lahku :)) Olgugi, et unustasin oma litsentsi koju, said nad selle kerge vaevaga registrist yle kontrollida ja ma n2gin 2ra ka India ookeani p6hja. Neoonv2rvides kalad, pisikesed ja siis mitte nii pisikesed, suured paarimeetrised l6ustad ujuvad sinust m88da nagu omade seltsis...fantastiline tunne. Korallid...on siin surnud. Eelmised suved on ookeani temperatuur olnud erakordselt k6rge ja korallid lihtsalt k2rbusid. V2idetavalt suudavad nad aastatega taastuda - ma v6in vaid ette kujutada, milline oleks efekt veel korallidega :) Minuga samas paadis k2is merel ka 52 aastane soomlasest hambaarst, kes tuli k6igepealt Indiasse yksi reisima ja siis siia laguunidesse DiveMasteriks 6ppima. Superlahe ja nooruslik ellusuhtumine - lapsed hoidsid kodus ahastusega peast kinni: "Miks sina ei v6iks Tenerifele v6i Kanaaridele reisida nagu normaalsed emad ? ?"

Ja siis yhel unisel 6htul sain ma toreda yllatuse - Kats ja T2x Havelockis! Kui tore oli vahepeal eesti keelt r22kida ja kaugemaid uudiseid kuulda :))

Nende kolme n2dala jooksul sai see saar mulle v2ga koduseks ja armsaks. Turuplatsi mahlabaari s6bralik mehike tegi mulle iga p2ev v2rsket guaavamahla, ehetepoe mehike 6petas mulle, kuidas rannast korjatud teokarpidest, korallidest ja puuseemnetest kaelakeesid meisterdada ja kuna mulle v2ga meeldis poes k6lanud Ganeshi mantramuusika, siis kingiti mulle viimasel p2eval ka plaat koju kaasa!












Viimane hommik Havelockis on tuuline ja synge. See on esimene p2ev terve India reisi jooksul, kui ma n2en vihma. Pakin asjad ja istun paati, mis viib tagasi saarte pealinna Port Blairi, kuid see ei l2he nii lihtsalt, sest keset merd l2heb paat katki - ta kallutab vasakule, siis paremale, tuled kustuvad ja mootor j22b seisma...vaikus pool tundi. Igavusest filmin prussakaid. Einoh, mis iganes seal katki l2ks, sai parandatud ja paat s6idab siiski 6nnelikult sadamasse. J2rgmise p2eva varahommikul 5.30 v6tab rikshajuht mu maja eest peale ja viib mu uuesti sadamasse, tahan s6ita Little Andamani saarele. Aga mul ei ole piletit, sest 6htul oli kassa juba suletud ja kuuldavasti tuleb siin laevapileteid varuga ette osta, kuna laevad on ylekoormatud. Teen kai 22res kurba n2gu ja keeldun kotti maha panemast - m6jub, kell 6.15 olen laevas ja asume teele. Aga ilm ei ole eilsest sugugi parem, laine loksub ja kuuetunnine laevas6it ajab nii m6negi pinkide vahel prygikasti oksendama...

Vihm, pilved, tuul, p2iksevilksatus, vihm, pilved tuul - selline on ilm terve n2dal Little Andamanil! See saar on suurem kui Havelock, kuid asub Andamanide k6ige l6unapoolsemas tipus, kuhu turiste vaevu sattub, kuhu uudised ei j6ua, r22kimata interneti imedest ja muust s22rasest. Kogu saart yhendab vaid 30km pikkune teejupp...muu on tyhjus. Pikad rannaribad vahutavate lainetega on ideaalsed surfamiseks ja peaaegu et eluohtlikud ujumiseks. Konutame rootsi paari ja Nadiyahiga kylavahel n2dal aega j2rjest porotha'sid ja poori'sid syyes, m2ngime kaarte ja vaatame 2ra k6ik kolm vaatamisv22rsust..hehe. Aeg seisab siin. Kuuleme kohalikelt 2004. aasta tsunami hirmsaid l2bielamisi, kuidas kell kuus hommikul tabas saart 8-palline maav2rin... seepeale j2i meri ebatavaliselt vaikseks ning taganes...15-20minuti p2rast ilmus n2htavale 5meetrit k6rge veesein, mis h2vitas k6ik, mis teele j2i! Neid p22stis kiire p6genemine saare k6ige k6rgemasse punkti. Sellegipoolest, 57 inimest hukkus ja kogu saar tuli uuesti yles ehitada.

Ainsa p2ikselise p2eva veedame ilusas mustade kaljudega rannas, kui 2kki liiva peal sudokut lahendades midagi mustavalge triibulist minust meeter eemal vingerdab! "Snake!!!" ja k6ik on krapsti pysti, madu vingerdab meie tekkide vahelt otsejoones merre ujuma...haa see on myrgimadu, mille hammustus tapab inimese kymne minutiga. Sama kiirelt l6ppes ka see rannap2ev :)) Lisaks madudele leidub siin saartel saltwater krokodille, kellega mina 6nneks silmitsi ei pidanud seisma, kuid keda n2hti Havelocki naabersaarel Neill island'il snorgeldades ja kellest yks pirakas seitsmemeetrine tappis eelmine aasta Havelockis ameerika naise. See kroko on nyyd Port Blairis turistidele vaatamisv22rsuseks...vaene perekond, tunnen kaasa.

Viimane p2ev Little Andamanil tabab meid torm. Meri on erakordselt tige ja meie laev tagasi Port Blairi tyhistatakse!! Paanika, paanika, mul l2heb ylehomme lend...meeleheitel uurime juba medikopteri v6imalust, et sellest maailmal6pust v2lja saada! Torm vaibub t2pselt j2rgmise p2eva l6unaks ja ma j6uan imekombel oma lennule...hyvasti Andamanid ja juba kahe tunni p2rast tervitab mind j2lle Chennai! Seekord k2is see nii lihtsalt :)







Tuesday, February 15, 2011

Bussimaraton Kingdom of Backpackistani

P2rast m2gesid ja teep66said, matkamist tiigrite ja leopardite metsades (kus on hea 6nne korral n2ha neist vaid pehmed k2paj2ljed :))...v6tsin taas oma reisipiibli kaenla alla ja alustasin maratoni m88da tundmatut maad. Yksinda. Reisimine siin on hoolimata p6rgupalavusest tegelikult lihtne, viietunnised bussis6idud m88duvad m2rkamatult, sest ymberringi on nii p6nev, nii teistmoodi. Ja p2rast viietunnist bussis6itu j2lle ymber istuda j2rgmisele marsruudile, et enne pimedat l6ppsihtpunkti v2lja j6uda, see k6ik k2ib jooksujalu! Nagu m66daminnes j22vad tee peale sama suure rahvaarvuga linnad, kui kogu Eesti peale inimesi kokku on... Munnar-Udumalpet-Coimbatore-Mettapalayam'i maraton l6ppes t2pselt enne 88pimedust r2pases budget hotellis, kus n2gin t6simeeli elu suurimaid prussakaid, nii suuri, et julgenud neile isegi oma pl2tuga peale astuda... Terve 88 magasin nende hirmus ja p2ikeset6usu ajal tulin sealt ruttu tulema, et otse hommikusele rongile j6uda. Sihtkohaks oli j2rjekordne m2gedelinn Ooty, 2400m merepinnast. Brittide rajatud raudtee yles m2gedesse on kantud Unesco p2randisse, oo see miniatuurne rong oli t6epoolest elamus omaette - kujutage ette t2iskasvanud inimesi lastem88blis istumas, ilma naljata. See "elamus" s6idab 46km 5 tunniga ja pilet maksab k6igest h2biv22rsed 8 ruupiat... Vaated olid kosutavad, nii loodusest kui muhelema ajavatest india peredest, kes muudkui filmisid, pildistasid, kr6bistasid oma sn2kke, vahetasid istekohti, et rohkem n2ha, j2lle filmisid, pildistasid ja t6en2oliselt filmisid oma aparaadid juba enne t2is, kui rong m2gedesse j6udis! Siis 2kki k6rvalistme hindu ostab mulle kohvi ja pontsikuid...

Tuleb tunnistada, et Ooty j2i teeistanduste Munnarile alla...seda ilu on raske yle trumbata. Aga mulle j22b elamuseks l6bus rongis6it sinna. S2tin ennast j2lle bussijaama ja j22n oma bussi ootele, kui tutvun valgete seltskonnaga, kes k6ik on yksip2ini siin reisides hiljuti kohtunud. Neid on kolm - inglasest Daniel, hollandlasest Marika ja rootslasest Jonahan - nyyd aga liitub ka neljas, eestlane. 6 tundi bussis6it m88dub muusika ja raamatute vahetuses peaaegu m2rkamatult. J6uame ajaloolisse Mysore linna, kus j2rgmised paar p2eva l6busas seltskonnas ringi tiirutame.

Hommikul kirjanikust ja aednikust Danieliga Mysore paleesse minnes tahan j2rgmiseks p2evaks omale rongipileti 2ra osta, seega saadan ta juba ees palee poole ja v6tan ruttu riksha. Mispeale aga rikshajuht osavalt k2si sydamel vannub, et palee avatakse alles 1,5h p2rast, tema s6idutab mind seni linna peal ringi...mis oli kahtlemata tore, sest 6ige pea oli selle kollase riksha roolis eesti tydruk! Tee peale j2i viirukite vabrik, kust ma otse loomulikult ka midagi ostma pidin ja veel paar kohustuslikku poodi, kust ma ajupesu j2rel osavalt p6genesin. L6ppes see saaga palee ees, kus rikshajuht mind oma pojale naiseks yritas sebida :)
Ja terve selle aja oli Daniel mind palee ees oodanud!

Heade soovidega j2tkan j2rgmisel p2eval oma teekonda taas yksi...mis teatavasti siinmaal eriti h2sti ei 6nnestu. Mysore-Chennai nonstop rong n2eb seest v2lja nagu lennuk, toitlustuse ja konditsioneeriga. Siiani olen reisinud odavates sleeper classi rongides, mis peatavad iga kylaposti juures...see siin on luks. Noh ja inimesed on siin puhtad, aga ikkagi inimesed. Satun k6rvuti istuma kolmeliikmelise india perega - mees ja naine murjamist tytrega. Pursivad natuke ka inglise keelt, nagu muuseas pressivad mu istme umbes poole v6rra v2iksemaks, sest neil on kahe istme peale v6etud kaasa ka laps :) Tunnevad huvi eesti muusika vastu, k6rvaklappe vahetades lastakse mulle ilmselt india poppi. Aga see 5aastane laps...imetlen seda v2ikest olevust terve 6 tundi, kuidas ta emalt inglise keelt 6pib, numbreid lugeda ja spell'imise peale ka kirjutada oskab, india laule laulab, fantasiline! L6puks haarab mu raamatu ja hakkab seda t2htsa ilmega lehitsema, tundes 2ra yksikuid t2hti. Tulevane kirjanik, raudselt :)

Chennai on suurlinn idarannikul, millest ma v2ga r22kida ei taha. 6,6 miljonit ringi sagivat, r2past ja l2rmakat inimest, kes k6ik sulle midagi myya yritavad. Siin on paks 6hk ja siin haiseb. Kuid siit saab laevapileti Andamani saartele kaugel India ookeanis :) Kiire p6ik raamatupoodi, l6unale, Marina Beachile, mis oli tapvalt palav ja t2is maratonijooksjaid, apteegikylastus ja t6de, et nohust saab lahti kolme erineva tabletiga, kui need k6ik korraga sisse v6tta! H2mmastav. Mehed seelikutes, v6i 6igemini puusa ymber seotud r2tikutes, v2ntavad jalgratast v6i siis kykitavad parasjagu sinna, kus h2da tuleb. Kui tuleb keset teed, siis tuleb keset teed...pole ime, et siin haiseb! Nooremate h2rrasmeeste viimane mood on Playboy kirjaga s2rgid, mille juurde kuulub ka posh k6nnak :))

J2ttes heas usus oma passi ja 2700 ruupiat sinna suurlinna...et paari p2eva p2rast naastes laevapilet yles korjata ja merele seilama minna, suundun kiirel sammul Chennaist l6unapoole. Kaks tundi bussis6itu ja leian imearmsa vaikse ja sooja Mamallapurami linna mere 22res. Lonelyplanet nimetab selle koha Kingdom of Backpackistan'iks :))) Meenutab veidi Goad, kuid rannariba on kalurite poolt liiga h6ivatud, et bikiinide v2el ringi k2ia, 6nneks selleks on mu tagasihoidliku hotelli 6uel bassein, igas nurgas v2rviline india kujuke! See on juba liigne luksus, v6tan koha sisse ja laen patareisid. 6htul leian hubase Buddha Cafe, kus mind ilma pikema jututa p6randale mati peale istuma saadetakse ja kuna k6ik kohad on t2is, siis tuleb lauda jagada mingi musta mehe ja lapsega. Varsti algab aga sealtpoolt lauda s6bralik inglisekeelne vestlus, tuleb v2lja, et see india mees on samuti tulnud siia linna vaid puhkusele. Delikaatse uurimise j2rel saan teada, et ta on yks neist 6nnelikest india meestest, kelle valge naine siit laia ilma viis! Nyydseks aga lahutatud abielu Prantsusmaal, nunnu kuueaastane laps, kellega ta oui'sid vahetas ja puhkus kodumaal. Ja et siis tuumani j6uda - see puhkus j6uab samuti j2rgmine n2dal Andamani saartele :) Maailm on v2ike ja seda t6estavad pidevalt siin inimestega kohtumised - t2na n2gin siin selles v2ikses linnas sedasama briti hipipaari, kes meiega Delhi-Mumbai rongis reisisid!

L6petuseks....6htul m88da kylat2navat kodu poole k6ndides lebas tee 22res mingi v2ga veidra jalaga poiss, kes raha kerjas. Yldiselt on siin neid liiga palju ja olen neid ignoreerinud, kuid seekord m6tlesin, et tyhja kah ja ulatasin talle 10ruupiat, endal hea tunne sees. J2rgmine p2ev umbes samas kohas k6netas mind t2navakaubitseja, kes naeris, kui lihtsalt ma alt l2ksin - seesama pealtn2ha sandistunud jalaga poiss t6usis p2rast minu lahkumist pysti ja k6ndis koju...







Tuesday, February 8, 2011

Minemine, olemine, tulemine

No misasja:) MA EI OLE VEEL KODUS!!!!!!!!
Minuga on k6ik korras ja mul on k6ik kymme varvast alles, missiis, et rongiga tagasi tulles Keralast, n2gin v2hemalt kymmet rotti. See juhtus konditsioneeritud vagunis, mille pilet on topelt kallim, kui tavaline sleeper ja milles idee j2rgi pakutakse ka syya. Seekord aga mul ei vedanud!
See on tegelikult veider, sest 42 tundi kestvas Delhi-Mumbai rongis ei n2inud me yhtegi rotti, ju olid silmad veel eestimaal v6i liiga shokis k6igest ymbritsevast, ei tea.
V2gev-v2gev.
Siis, kui me Keralas, Ernakulami linnas lahku l2ksime, oli meel kurb ja l2ks veel kurvemaks, kui ma avastasin hotellis, et m6ned indialased v6ivad ikka t6eliselt napakad olla! Viibisin seal kaks 66d, kuna rongile pileti sain alles esmasp2vaks, siis praktiliselt terve selle aja v6itlesin ma sellega, et nad jumala eest enam yhtegi koputust mu uksele ei teeks. K6ige hullem oli see, et nad ei saanud kuigi h2sti aru inglise keelest, kyll aga said nad sellest aru, et on 22rmiselt oluline Madam'le teed pakkuda, siis syya, siis toa koristamist, siis 6lut siis seltskonda.....jeesus!!! See oli vist siiani esimene k6ige ebameeldivam kogemus yldse, sest ka tuba ei olnud kiita.
Aga nyyd ma olen siin ja vaatan....ringi:)


Loodan, et Doris j6uab igalepoole l6puni v2lja, kuhu ta iganes minna tahab.:))

Thursday, February 3, 2011

P6rgulik Ashram ja Taevalik Munnar


Tere Eestimaa! Ilmselt arvate, et p66rasime juba sygavasse hindi usku ja lukustasime end pimedasse kloostrisse, sest '6ige pea' lubatud blogi sissekanne ashrami teemal j2i viibima. Oh ei, meie t6ekspidamised on endisel kohal, kloostripuhkus suurendas ainult r66mu olemas olemisest ja ringi reisimisest!

Niisiis, Amritapuri ashramisse j6udsime m66da sopilisi Kerala sisevee teid, siinsed kalav6rgud ja vee 22rt raamivad sygavad dzunglid on maailmakuulsad. Ashram asub kitsal maismaaribal, millest yhele poole j22b Araabia meri ja teisele poole seesama Kerala backwaters. Isolatsioon muust maailmast on siin korralik :) Tegemist on pisikese religioosse kylaga, kus elab umbes 3000 inimest, k6ik yle maailma siia kokku r2nnanud, guruks siinne 'Ema Theresa' ehk Amma (Mamma). V2ike ja tubli naine, kes on v2idetavalt yle terve maailma yhtekokku 30 miljonit inimest kallistanud ja teeb seda j2tkuvalt, jaksas 2ra kallistada ka meid - kahte eesti paganat! Kallistus oli tugev, saateks sosinal palved "my daughter, my daughter, my daughter..." Ann muidugi v2idab, et tema oli nii patune, et talle pomiseti hindi keeles ja midagi t6sisemat... :))

Ashram toimib siin suuresti heategevusest ja mis k6ige t2htsam - usinate vabatahtlike abiga, kelle jaoks on see t6hus viis meelerahu saavutada. Amma aitab oma meeletu koguduse ja austajatega iga aasta tuhandeid India peresid...ehitades neile kodusid, koole, haiglaid ja samal ajal tuuritades m66da maailma, et levitada rahu ja 6nne oma kallistustega. Pole ime, et ta siinse rahva guru on. Meie ylesandeks oli siin kord yhiselamu katusel pesu kuivama riputada ja kord varahommikul enne hommikus88ki juurikaid tykeldada. Tore oli vaadata, kuidas olenemata vanusest, valge habemega sveitsi vanamehen2ss yle laua sulle 6petab, et tomatitel tuleb k6igepealt sydamik 2ra v6tta ja siis nad kuubikuteks l6igata. T88d tuleb teha austusega, t2ie hoolega ja isetult, siis saabub ka tasakaal, puhas karma ja meelerahu.

Ashramis elamine maksab 200 ruupiat p2evas (60 eeki), hinna sees on kolm korda p2evas vedel ja pundunud riisilobi kollase juurviljapudruga, mis l2ks alla ainult rohke soolaga ja umbes korra p2evas. S66mata me ei j22nud, sest parem viis oli kohvikust midagi ise osta :) Elamine on neljakaupa, trellitatud akende ja narivooditega j6hkrates tubades, kus iga 88 j2rjekindlalt deemoneid ja muid p6rgulikke olendeid unes n2gime. Olid need v66rutusn2hud l22nelikust elustiilist lahti 6eldes v6i halb energia siia kogunenud leinavatest, lahutatud ja muidu rappa jooksnud p6genikest - ei tea. Toanaabriks sattus meile 6nneks noor ja l6bus brasiilia tydruk, kellel 6nnestus iga p2ev oma uued just ostetud pl2tud korraks templi trepile j2tta ja siis need sinna kaotada ja j2rgmine p2ev j2lle uued osta...ja kaotada :)

Algus oli raske, sest pole naljaasi kell 4.30 nagu mutt pimedas 2rgata, et poolteist tundi j2rjest kylmal templi p6randal Jumalat tuhande erineva nimega kummardada ja seda k6ike veel hindi keeles! Silm vajus v2gisi looja...ja juba j2rgmine hommik ma seda enam ei korranud. Jumalakummardamisele ehk archana'le j2rgnes rahulik joogatund, mille pidi kyll lisaraha eest ostma, kuid mis oli seda v22rt, sest see sirgestas isegi meie rongides kyyru istutud ja majasuuruse seljakotiga 2ra v22natud seljad. Tunne juba parem. Peeglist pole ennast n2dal otsa n2inud, seda parem. Edasi v6tsime osa IAM meditatsiooni kursusest, mille on v2lja t66tanud Amma isiklikult ning mida 6petatakse Indias isegi lastele ja s6jav2elastele...seda tasuta, sest k6igil on 6igus olla 6nnelik. Nonii...tehnika peab muidugi saladuseks j22ma, sest k6ik
informatsioon tuleb 6igetelt inimestelt otse 6ppida. Joogasaal, kenasti matid maas, venitusharjutused, rahulik hingamine, 6ige asend, leia fookuspunkt, et keskenduda...oooops midagi liigub lae all!!! Jah, mu silmad ei peta - kolm rotti sibavad katkises ventshahtis just sel hetkel, kui oranzis ryys india mees palub saali ees k6igil silmad sulgeda ja meditatsiooni alustada. V6ite umbes arvata, mis n2oga ma seal keskendunud mediteerijate vahel istusin. Aga rotid lippasid oma teed ja pikapeale sain siiski m6tted kontrolli alla. Selle loo l6petab nagu rusikas silmaauku meie yhikatoa seina kaunistav v2rviline plakat s6numiga "All things are difficult before they are easy".

N2dal p2rast t6siseid pingutusi 8iste painajate, palavuse ja enese sundimisega saabus rahu ja tuli isu j2lle laia maailma minna. Oli see Amma kallistus v6i meie enda t88 vili, igatahes tunne oli maru hea. Istusime oma vana hea kulunud maikaga paati (ashramis oli riietumisstiil modest st laiad lohvakad pikad riided) ja loksusime r66msalt tsivilisatsiooni tagasi. Ja see r66mus paadiretk, kallid s6brad, j2i yhtlasi ka DO ja Anni viimaseks koosveedetud ajaks siin Indias. Ann peab raske sydamega olude sunnil koju naasma ja mina j2tkan nyydsest omap2i.
Head teed talle, igatsen teda v2ga !!

Allpool on t6estusmaterjalina m6ned salaja spioonitelefoniga j22dvustatud hetked ashramis, sest pildistamine oli rangelt keelatud... ja edasi juba minu taevalik m2gedereis omap2i.


Kerala backwaters

Deemonite tuba

Pl2tude kaotamise Brasiilia meister

All things are difficult before they are easy

Matid...rotid...

Ayurveda ravimite rivistus ( seda musta v2rvi teralist
mudru lusika peal s88n kaks korda p2evas,
pidi parandama immuunsysteemi :))

Tasuta l6unad on olemas...

SEVA ehk selfless service

Rand mediteerimiseks (ujumine siin on tabu)

Einelaud

Roosamaania - ashrami tempel yhikate vahel


Hyvasti!



Ja nyyd siis Kochi bussijaam...Ann on l2inud, raske seljakott turjal j2lle ja suund L6una-India k6rgemaisse punkti Munnarisse. M88dunud on vaevalt kymme minutit, kui mind k6netab ruudulises s2rgis suurt kasvu valge poiss ja juhtumisi ootab ta sama bussi nagu minagi. Jagan lahkelt oma shokolaadikypsiseid ja astume koos bussi, kus aga kohalik india naine ta kaugele istuma peletab, sest paremal pool akna all tohivad istuda ainult naised, niisiis pikka juttu mul temaga polegi. S6it on pikk ja ylesm2kke, buss meid eriti kanda ei jaksa, k22nulised kitsad teed on esireast paras tivoli, kuid 5 tundi n2rvivapustust toob tulemuse. Ja millise...nii ilusat kohta ma veel n2inud ei ole, kui v2gev energia ja kui hea v2rske 6hk siin on!! Ja need pehmed teep66sad toovad naeratuse n2ole, mis siis, et ribid on k8ssis ja 88maja tuleb veel 6htuh2maruses otsida. Munnaris saame valge poisiga uuesti jutule ja j2rgmised kaks p2eva h2ngime koos m2gede v6lus ringi. Lyle on Kanadast p2rit, kuid viimased 7 aastat elanud Keenias ja t88tab rahvusvahelises aidsi ennetamise programmis. Vau. Indiasse toob teda j2rjekordne t88reis, 6ppuste vahele mahtus ka kiire m2gede kylastus. Otsustame esimest korda siinse reisi jooksul kohalike korraldatud ringreisi kasuks, mis on tore, sest tee- ja kohvip66said ei n2e iga p2ev , rohelised v2ljad laiuvad siin hektar hektari j2rel, tee kasvab jahedate m2gede tuulte ja sooja p2ikese all. Kohvi, must pipar, k6iksugu vyrtsid, h2sti l6hnav lemongrass ja hinnalised ayurvedas kasutatavad sandlipuud, mille kilogrammi hind on turul 10 000 ruupiat (2800eeki), k6ik need kasvavad siin. Ja suhkruroog...n2en, kuidas v2ga kasinates oludes suure plekist n6u sees suhkrurooga tundide viisi keetes synnib pruun suhkur. Keemiat lisades saaks ka valget...

6htu toob siia m2gedesse kodumaiselt tuttava kylma, nii et magan 88sel pikkade riietega magamiskoti sees, kaks tekki k6ige peal ja mul on ikka kylm ja hommikuks ka kurk valus! Aaarrghhh, otsin j2lle ayrveda musta mudru v2lja. Ikkagi siin on ilus. 6lut tuleb m88da linna otsida nii kaua, et kell on kymme l2bi ja poed ja baarid juba kinni pannakse, kuni l6puks kobamisi yhe hotelli metallv2rava tagant kohaliku vormiriides mehe k2est salaja see 6lu ka kaks korda kallimalt osta 6nnestub. Lahti teeb 6lled muidugi eesti tytarlaps oma tugevate k2tega, sest Kanadas on neil selle jaoks ainult avajad :))) Ikkagi siin on ilus. Elagu Lyle ja Kanada, homsest j2tkan j2lle yksinda....kui ma t2na v2lja m6tlen, kuhu edasi minna :)


Pehmed teep66sad


Munnar pidi olema kohalike seas
populaarne mesin2dalate sihtpunkt





Monday, January 31, 2011

India meie sees ja meie ymber

Lahkumine Palolemist oli raske, sest ei ole lihtne seljataha j2tta mugav lillelapse elu, kuhu kuuluvad toredad inimesed, paljad jalad ning 6htune kitarrim2ng. Meie plaan oli suunduda Goast edasi Karnataka osariiki Om beachile, mis on kuulus just oma varjatuse poolest. Kohale j6udes selgus aga, et tegemist on lihtsalt v2ikese rannaga, kus veedavad aega v6ibolla natuke rohkem diibimad inimesed (aga selles ei ole me ka sugugi kindlad!) ning koos nendega on seal sisse seadnud terve kari kohalikke, kes veedavad oma p2evi merevees supeldes ja samal ajal h22lekalt karjudes, sinna sisse kuulub loomulikult ka bikiinides neiude j6llitamine. Meie aga m6istsime, et see koht ei ole enam meie jaoks, kyll aga ideaalne neile, kes tahavad 66bida cocohytis, maksta selle eest 200 ruupiat, mis on kolm korda odavam meie rahas ning lehmadega koos p2ikest v6tta:) Ajee!

Em... sealt p6rutasime juba teisel p2eval rongijaama, et otsustada kummas suunas edasi s6ita, aga peas oli liiga palju erinevad m6tted ja m2lestusi ja m6istus oli kuu ajaga rannas pehmeks p2evitunud. Olime ju Goast tulnud ja kenasti juba Kerala suunal,  kuid hinges kripeldas ikka paljukiidetud kultuurilinn Hampi, mis meil n2gemata j2i. Hampi on iidne templite, paleede ja kindluste linn. Nii me siis istusime uuesti rongi peale, mis viis meid tagasi Goasse, et sealt otse Hampi suunas hommikul startida. Aga kell 6 hommikul 2rgata polegi enam nii lihtne, v6ite juba aimata...kui kaua me hoopis magasime :) J2lle p2ev untsus, nyyd panime k6ik kellad j2rgmiseks hommikuks helisema, riksajuht maja ees ootamas, v6idukalt uuele katsele - ja kenasti 6igeaegselt rongijaama j6udes ilmnes, et sel p2eval Hampisse rongi ei l2he! Mis siis ikka...see oli selge m2rk, et aeg on Kerala sisevete ja ashramite maale liikuda. Rongis6it kestis seekord 12 tundi, mis oli t2ielik kukepea, sest terve selle aja sees kostitati meid mitmete erinevate "h6rgutistega" mis me k6ik r66msalt 2ra s6ime, sest nyydseks oleme yks osa sellest imelisest maast!

Sellel maal toimuvad asjad oma kummalist rada pidi. Nad s66vad parema k2ega, sest vasak k2si on m6eldud tagumise poole jaoks,  meessugu k6nnib k6ikjal kaelakuti oma parima s6braga, sest see on m2rk imelisest s6prusest nende vahel ja kuumad seitsmekymnendad ei kao siit riigist veel kuhugi. Nad ostavad poest pudeli vett, mille kork on kindlalt kinni aga suhu kallavad nad vee ikka laia kaarega, nii et rongiga s6ites ei pruugigi vesi kurguni j6uda. Ujumas nad armastavad kyll k2ia, ainult selle vahega, et mehed k2ivad v2ljaveninud auguliste alukatega ja naised oma pikkade pykste ja saridega:) Ehitised kerkivad siin uskumatu v2ledusega, kasutades primitiivseid t88vahendeid, kuid tundub, et need ajavad asja 2ra. Suured bambusest tokid ja v2ikesed bambusest tokid ja mustad seelikutega t88mehed neid tokke kokku sidumas, hopsti plokid ritta ja krohv peale, maja valmis :)

Keralasse j6udsime kell kolm 66sel, mis on edaspidiseks eluks hoiatus, sest 66sel ei ole lihtne 66maja leida ning kui Sa selle leiad siis ei anna keegi Sulle seda yheks 6htuks. Seega pidime j22ma sinna unisesse Kochi saarelinna kaheks p2evaks, mille jooksul selgus, et k6ik riksajuhid ei tahagi sind n66rida, vaid tahavad sind hoopis peaaegu tasuta s6idutada ja vaatamisv22rsusi n2idata. Meiega juhtus nii, et leidsime endale imetoreda kohalikku tuk-tuki juhi, kes soovis vastuteeneks ainult seda, et me k6ik ta s6brapoed l2bi k2iksime, sisse astuksime, luksuslikku kaupa imetleksime ja noogutaksime, kui ilus pood see ikka on. Nagu p2rast selgus sai ta iga kylastaja pealt, keda ta poodidesse viib kaks liitrit kytust ja sellega saab ta s6ita ilmatu kaua:) Ta oli 6nnelik. Meie ka!

Meie sihtkohaks Kerala osariigis oli aga spirituaalne keskus Amritapuri Amma ashram. Sinna j6udsime kasutades kahte kohalikku "superfast" bussi, millega s6itmine siinkandis on alati l6bus ja hirmus yhteaegu. Indialaste s6iduviis j22b eurooplastele arusaamatuks ning kindlasti mitte j2rele proovimiseks, sest s6idetakse nii, kuidas juhtub, kus parasjagu ruumi on ja esiistmel istudes v6ib juthuda, et atakk ei ole kaugel. Siiani polnud n2inud me yhtegi 6nnetust, mis ainult kinnitas, et nad t6epoolest on osavad, kuniks nyyd s6ites oma Amma poole esimese bussiga, n2gime, kuidas kytuseauto oli pauku pannud( p2ris kreisi!) ja teine buss meil j2rsult pidurdades kaasreisija haiglasse viis. Kurb.Loodame, et ta nyydseks on toibunud.

Ashrami elust kirjutame 6ige pea l2hemalt...


...ja alukate paraad v6ib alata!!!

Kuumad seitsmekymnendad

Algselt arvasime, et siin riigis ollakse eriti helded gaykultuuriga,
 kuid hiljem selgus, et jah..see on ainult sygav s6prus. Ei muud!

T2itsa mugav kusjuures:))

H2mmastav ja majad valmivadki sirgetena!

Suured tokid, v2iksed tokid...


Om beach. Alkoholi siit ei saa, kyll aga k6ike muud...

Om beach



66maja k6igest 60 krooni eest:)
"...see mees on rasta, see mees on rasta, rasta, rasta, mees on rasta!"....lalalaa

 Retro Margao