India meie sees ja meie ymber

Lahkumine Palolemist oli raske, sest ei ole lihtne seljataha j2tta mugav lillelapse elu, kuhu kuuluvad toredad inimesed, paljad jalad ning 6htune kitarrim2ng. Meie plaan oli suunduda Goast edasi Karnataka osariiki Om beachile, mis on kuulus just oma varjatuse poolest. Kohale j6udes selgus aga, et tegemist on lihtsalt v2ikese rannaga, kus veedavad aega v6ibolla natuke rohkem diibimad inimesed (aga selles ei ole me ka sugugi kindlad!) ning koos nendega on seal sisse seadnud terve kari kohalikke, kes veedavad oma p2evi merevees supeldes ja samal ajal h22lekalt karjudes, sinna sisse kuulub loomulikult ka bikiinides neiude j6llitamine. Meie aga m6istsime, et see koht ei ole enam meie jaoks, kyll aga ideaalne neile, kes tahavad 66bida cocohytis, maksta selle eest 200 ruupiat, mis on kolm korda odavam meie rahas ning lehmadega koos p2ikest v6tta:) Ajee!

Em... sealt p6rutasime juba teisel p2eval rongijaama, et otsustada kummas suunas edasi s6ita, aga peas oli liiga palju erinevad m6tted ja m2lestusi ja m6istus oli kuu ajaga rannas pehmeks p2evitunud. Olime ju Goast tulnud ja kenasti juba Kerala suunal,  kuid hinges kripeldas ikka paljukiidetud kultuurilinn Hampi, mis meil n2gemata j2i. Hampi on iidne templite, paleede ja kindluste linn. Nii me siis istusime uuesti rongi peale, mis viis meid tagasi Goasse, et sealt otse Hampi suunas hommikul startida. Aga kell 6 hommikul 2rgata polegi enam nii lihtne, v6ite juba aimata...kui kaua me hoopis magasime :) J2lle p2ev untsus, nyyd panime k6ik kellad j2rgmiseks hommikuks helisema, riksajuht maja ees ootamas, v6idukalt uuele katsele - ja kenasti 6igeaegselt rongijaama j6udes ilmnes, et sel p2eval Hampisse rongi ei l2he! Mis siis ikka...see oli selge m2rk, et aeg on Kerala sisevete ja ashramite maale liikuda. Rongis6it kestis seekord 12 tundi, mis oli t2ielik kukepea, sest terve selle aja sees kostitati meid mitmete erinevate "h6rgutistega" mis me k6ik r66msalt 2ra s6ime, sest nyydseks oleme yks osa sellest imelisest maast!

Sellel maal toimuvad asjad oma kummalist rada pidi. Nad s66vad parema k2ega, sest vasak k2si on m6eldud tagumise poole jaoks,  meessugu k6nnib k6ikjal kaelakuti oma parima s6braga, sest see on m2rk imelisest s6prusest nende vahel ja kuumad seitsmekymnendad ei kao siit riigist veel kuhugi. Nad ostavad poest pudeli vett, mille kork on kindlalt kinni aga suhu kallavad nad vee ikka laia kaarega, nii et rongiga s6ites ei pruugigi vesi kurguni j6uda. Ujumas nad armastavad kyll k2ia, ainult selle vahega, et mehed k2ivad v2ljaveninud auguliste alukatega ja naised oma pikkade pykste ja saridega:) Ehitised kerkivad siin uskumatu v2ledusega, kasutades primitiivseid t88vahendeid, kuid tundub, et need ajavad asja 2ra. Suured bambusest tokid ja v2ikesed bambusest tokid ja mustad seelikutega t88mehed neid tokke kokku sidumas, hopsti plokid ritta ja krohv peale, maja valmis :)

Keralasse j6udsime kell kolm 66sel, mis on edaspidiseks eluks hoiatus, sest 66sel ei ole lihtne 66maja leida ning kui Sa selle leiad siis ei anna keegi Sulle seda yheks 6htuks. Seega pidime j22ma sinna unisesse Kochi saarelinna kaheks p2evaks, mille jooksul selgus, et k6ik riksajuhid ei tahagi sind n66rida, vaid tahavad sind hoopis peaaegu tasuta s6idutada ja vaatamisv22rsusi n2idata. Meiega juhtus nii, et leidsime endale imetoreda kohalikku tuk-tuki juhi, kes soovis vastuteeneks ainult seda, et me k6ik ta s6brapoed l2bi k2iksime, sisse astuksime, luksuslikku kaupa imetleksime ja noogutaksime, kui ilus pood see ikka on. Nagu p2rast selgus sai ta iga kylastaja pealt, keda ta poodidesse viib kaks liitrit kytust ja sellega saab ta s6ita ilmatu kaua:) Ta oli 6nnelik. Meie ka!

Meie sihtkohaks Kerala osariigis oli aga spirituaalne keskus Amritapuri Amma ashram. Sinna j6udsime kasutades kahte kohalikku "superfast" bussi, millega s6itmine siinkandis on alati l6bus ja hirmus yhteaegu. Indialaste s6iduviis j22b eurooplastele arusaamatuks ning kindlasti mitte j2rele proovimiseks, sest s6idetakse nii, kuidas juhtub, kus parasjagu ruumi on ja esiistmel istudes v6ib juthuda, et atakk ei ole kaugel. Siiani polnud n2inud me yhtegi 6nnetust, mis ainult kinnitas, et nad t6epoolest on osavad, kuniks nyyd s6ites oma Amma poole esimese bussiga, n2gime, kuidas kytuseauto oli pauku pannud( p2ris kreisi!) ja teine buss meil j2rsult pidurdades kaasreisija haiglasse viis. Kurb.Loodame, et ta nyydseks on toibunud.

Ashrami elust kirjutame 6ige pea l2hemalt...

...ja alukate paraad v6ib alata!!!

Kuumad seitsmekymnendad

Algselt arvasime, et siin riigis ollakse eriti helded gaykultuuriga,
 kuid hiljem selgus, et jah..see on ainult sygav s6prus. Ei muud!

T2itsa mugav kusjuures:))

H2mmastav ja majad valmivadki sirgetena!

Suured tokid, v2iksed tokid...

Om beach. Alkoholi siit ei saa, kyll aga k6ike muud...

Om beach





66maja k6igest 60 krooni eest:)

"...see mees on rasta, see mees on rasta, rasta, rasta, mees on rasta!"....lalalaa

 Retro Margao

Palju 6nne Trintsel :)

lallallalalaa....kallile 6ele synnip2evaks!

Paradiisirand Palolem

Rasmuse ja Eelke s6prus:)

Siia paradiisiranda j6dsime t2istuubitud bussis, mis t6epoolest kallid s6brad on nii nagu Te piltidelt arvatavasti n2inud olete, pead ja jalad koos:)). Meil vedas, et istuma saime, yks mees peaaegu istus mul syles.
Tee kulges l2bi k22nulise maastiku ja l2bi p6nevate kylade saateks raadiost yyrgav muusika, mis on fantastiline!.Toimunud on t2ielik kohandumine siinsete inimestega, kes on muutunud omamoodi armsateks.
Loomulikult viskas buss meid keset Middle of Nowhere'i maha ja meil polnud 6rna aimugi kus suunas liikuma hakata. Nii me siis keerutasime ymber riksade, et 2kki keegi oskab meid kohale viia. Oskas.Teed olid tolmused ja liivased l2bi tagaaedade ja pimeda palmimetsa, tundus, et ega see riksajuht ikka p2ris t2pselt ei tea kuhu ta meid viib, kuniks meid v6ttis v2raval soojalt vastu perenaine, kes juhatas meid l2bi palmisalu, l2bi treppide ja vahek2ikude kuniks avanes imeline vaade. V2ikesed papist kokku klopsitud, v2rvilised justkui pipipikksuka majakesed reas, tundus liiga hea, et t6si olla. K6ik oli t2pselt see, mida oleme otsinud, ei midagi f22nsit aga samas puhas ja armas.

Siin rannal elavad koos meiega mitmed vabameelsed noored, kes on siia kokku tulnud yle terve maailma. Enamusel neist on sama marsuut olnud mis meil, neil on olnud samad katsumused mis meil ja nende sihtkohaks on sama mis meil, j6uda veel fantastilisemasse kohta milleks on Om beach ja Kerala dzunglid. Viimased kaks p2eva veetsime kahe hipiga, kellest yks on koomikust ajaloo6petaja rootsist ja teine hollandlasest rinnaimplantaatide kvaliteedi kontollija!!! Milline tore amet:)) v6ite arvata, kui palju nalja meil sai...eriti, kui seltskonnas on hollandlane, sest kyll tema juba teab, kuidas seltskonda naerule saada:)) Nendega koos avastasime, kui tore on veelkord rolleriga s6ita, kui Sul ei ole lube ja Sa p6rutad otsejoones yle Looduspargi t6kkepuu, nii et pargivahid ehmatusest oma putkast v2lja tormavad. Samuti l2bisime nendega 6ise "blairwitchi" l2bi kohaliku tundra, otsides paljajalu maailma parimaid brownies'id, mida me otseloomulikult ei leidnud, vaid avastasime end yht2kki samast kohast, kust alustasime. Ilma naljata, tee ei olnud lihtne, sest kohalikud peavad siinkandis kasse valvurkoerte asemel, kes m6irgavad nagu tiigrid. Scary!

Veel oleme 6ppinud, et Annika on yks v2ga lihtne nimi, mida m6istavad k6ik, mida nimetatakse kyll Nepaali nimeks kyll Rootsi nimeks ja ka India, aga Dorise nimega pole nii h2sti l2inud, seda ei suudeta h22ldada ka kymnekordse kordamise j2rel, veel v2hem meelde j2tta. Niisiis kallid s2brad, ristiti ta eile 6htul kauni Nepaali nimega Maya, mis t2hendab seal Armastust. Edaspidi teate siis:)

Mystilisi asju juhtub, nii nagu kirjutas tark raamat Taevane Ettekuulutus siis tuleb t2hele panna k6iki m2rke ja viiteid meie ymber. N2iteks tuleb julgelt minna kaasa suvalise bussijuhiga, kes sind oma logu peale t6mbab, teadmata kuhu me minna tahame ja hiljem selgub, et tegemist on just 6ige bussiga, v6i tegelikult peab hakkama r22kima selle Suurte silmadega hipipoisiga, kes Sind terve aja Usbekistani lennujaamas j6llitas, peas erinevad vastused Sinu kysimustele, sest p2rast jalutab ta just Sinuga samas riigis ja samal t2naval vastu, kus Sina. Aga kuna Sa temaga r22kida ei julgenud, ei saanudki Sa teada, mis s6num tal Sulle oli.
Eilse 6htu mystiline k6rghetk juhtus siin, Palolemi rannas, kus rahulikult 6lut j6ime ja juba tyytuks muutuvale kysimusele Were are you from? saime vastukajaks hoopis Tere hommikust, tere 6htust! Selgus, et terve rannajoone peal olime valinud koha, kus t66tab mees, kel on s6ber Eestist ja kellega juhuslikult kohtus ka Doris enne meie India reisi.Tegemist on Ska Faktori lauljaga, kes elas siin Palolemi rannas eelmisel aastal.
R66msa 2ratundmise j2rel k6lasid varsti rannal ....."2ra joooo, 2ra suitseta....."
Siinkohal tervitused Taavile Nepaalist p2rit Somilt:))

Armastusega Benaulimist

P2ris t2pselt ei tea, kas keegi meile siin yldse kaasa ka elab aga juhul, kui satute lugema siis nyyd on 6ige hetk "Kirgede tormist" osa v6tta:

Hello, how are you? - No thank you. (aah...t6mba lesta!)
Where are you from? Russia? Norway? - No thank you. (jejeeje)
First time in India? - No thank you. (mis see sinu asi on?)
A rikshaw? Taxi? - No thank you. (ma olen yleni paljas ja mul ei ole raha, mida ma su rikshaga peale hakkan?)
Are you sisters? - No thank you. (me oleme valged jah, kaksikud)
Can I take a picture with you? - No thank you. ( 100 ruupiat palun!)
Looking for a room? - No thank you. (jaa, midagi odavat:))
Weed? Grass? - No thank you. (miks ka mitte?)
Want hashish? - No thank you. (meil juba on)
Come to my shop? - No thank you. (v6ibolla hiljem, kui sa nii tyyty ei oleks)
You promise? - No thank you. (nojah...lubada ju ikka v6ib:))

Nii meie p2evad siin enamasti m66duvadki ja k6ige selle peale viskasime yksteisel ka kopa ette, nagu T2tte laulab: aastas korra ikka l2hen n2rvi. Sest tegelikult ikka kahte jumalat koos teenida ei saa:) Kaks valget tydrukut higises t2istuubitud India bussis Margao poole suundumas ning yksteise peale karjumas, mitte millesti hoolides on v2ibolla kohalikele tavaline vaatepilt aga meie jaoks oli see tol hetkel p2ris n2rves66v. Otsustasime, et meie teed l2hevad lahku!

M6ned tunnid hiljem higise ja v2sinuna, juba kuuendat korda randa l2bi kammides, valin l6puks omale sobiva coco huti kuhu raske koorem maha panna ja enn2e imet - paganama Annika istub minu terrassi peal r66msalt kokteil k2es ja vaatab p2ikeseloojangut. Tolleks hetkeks teadis kogu Benaulimi kyla kahe r2nduri trag66diast, kes m6lemad v2itsid, et nad reisivad yksinda, neil pole raha ja tahaksid v6imalikult odavat 66maja.

No ja nii me seal olime toredad kohalikud lohutust pakkumas, lepitamas ja utsitamas. Neist oli kasu! Its okay, we are friends now!!!

Nii me seal elasime kolm r66msat p2eva, saateks merekohin ja k6rvus helisemas imeilus laivis esitatud lauluke:"....oo-oo..i want you, i want kiss you...lalala...i want marry you!!!!" waaaat, mis, keegi pole mulle isiklikult nii ilusasti laulnud:)

Hommikuti korjasime uuesti oma kompsud kokku ja suundusime j2llegi odavamatele jahimaadele, mis meil l6puks ka 6nnestus, saades t2iskomplekti: r6hitsev notsu hyttide vahel, kanakuut ukse ees, pirakas iguaan, keda algselt kahtlustasime oma kahe arbuusi "tunneldamises", kuid hiljem selgus, et tegemist oli hytiga sama tooni hiirepoisiga, kes arbuusikoori meie voodi eest vetuspoti kaanele tassis ja ise p2ris rahulolev n2is. 6htul mererannas kohalikega piknikku pidades keset trobikonda s6bralikke kutsasid, lesis Anni k6huli maas ja tundis yht2kki, et miski liigutab ta jalgevahel. Alguses arvas ta et tegemist on koeraga v6i hakkas vein liiga p2he ja ei teinud sellest v2lja. Kuid kymme minutit hiljem kordus sama nygimine taas, aga nyyd juba veidi paanilisemalt - "let me out! I want air, please! this is my place! take off your fat ass now!" Sekundiga kargas Anni pysti ja oleks seal olnud palmipuu, oleks ta ka selle otsa suurest ehmatusest roninud. Selgus, et me olime ennast s2ttinud t2pselt yhe piraka krabi koduukse peale ja sulgenud tema v2ljap22su :)

Armastusega Benaulimist - "I can't live without you"

Goa (Anjuna)

Viimased p2evad oleme peatunud P6hja-Goas, Anjuna rannal. Siin on veidi getom ja rohkem seljakotireisijaid, odavamad hinnad ka. Saime endale romantilise pesa moskiitov6rkudega voodi kohal - praegusel aastaajal ei ole 88seks konditsioneeri vaja, eriti veel meie haigetele kurkudele. V6ib vist 8elda, et eestlaste jaoks on siin jaanuaris ideaalne kliima, p2eval talutavalt palav, 88sel jahutavalt soe. Gekod kaitsevad meie uksi ja aknaid ja Shiva pidi ka silma peal hoidma..."sellep2rast siit keegi 2ra minna ei tahagi" ytles kylalistemaja pidaja :)

Tr22nce, peab mainima, on tylgastav. Suitsukraami saab siit aga igasugust ja t6esti v6ileiva hinnaga. Ju need k2ivad siin k2sik2es...paar smoke'i v6ib ju teha, aga trance ikka meeldima ei hakka. Tahaks trumme ja m6nusaid rytme.

T2na v6tsime rolleri, et veidi veel p6hjapoole s6ita ja ringi vaadata. Esimeses kohas taheti juhiluba, teises saadeti meid juba masinaga teele. Eesti rahas 60eeki p2ev. Ehheee...t2nan siinkohal k6iki oma armsaid eesti s6pru, kes mul autorooli katsuda on lubanud! ALgus oli hirmus: siin on vasakpoolne liiklus, lehmad, koerad, rollerid, motikad, bussid, piip-piip! teel...k6igil jube kiire. Aga meil pole kiiret. Tuul sasib juukseid, liblikas j6i k6rva kylge...oot kus see pidur on??!

Ann tahtis koduranda p2ikest ja merd nautima j22da, aga kuna mina sain juba eile piisavalt punaseks ja valusaks, siis tahtsin ringi rollerdada. Nii ma siis l2ksin yksi. Vapustavad vaated, j6ed kus elavad krokodillipoisid, dzunglid kus tantsivad ahvitydrukud, 6hk on niii hea soe! J6udsin paarikymne minutiga Morjim randa - ilus pikk liivarand bambusest ja palmilehtedest varjudega. Vabadus...k6nnin ja imetlen krabisid liival. Nad teevad nii ilusaid mustreid liiva peale. Ja siis kaovad j2rsku auku. Kilpkonnad peaksid ka siin olema...tegelikult tahaks sukelduma. Loll, j6tsin oma PADI litsentsi koju. Aga ma arvan, et siin pole sedagi vaja...

Ahjaa - nagu Ann juba kirjutas, siis olen ma siin oma elu esimesed 6lled joonud...ikkagi India 6lu! Heheee...polegi viga. Ja hea kylm. Eriti h2sti maitsevad siin kohalike t2dide pealagedelt alla v6etud ananassid, melonid, banaanid, arbuusid, mangod - mmm. Kui raha otsa saab, l2hen v6tan ise puu otsast. Ja siis on mul juba ideid, mida k6ike siin teha v6iks, et aastaringselt p2ikest v6tta. Mina ei saa aru, kuidas neil siin turistide jaoks ilumeelt v6i natukenegi maitset pole...loodus on t2is lahedat ehitusmaterjali...prygi...tyhje elamisi...kuure...nasa tydrukud teeksid siin kyll yle linna kuulsust. Recycled-hotelliga m6istagi :)

L6petan, sest meri kutsub...