Tuesday, February 15, 2011

Bussimaraton Kingdom of Backpackistani

P2rast m2gesid ja teep66said, matkamist tiigrite ja leopardite metsades (kus on hea 6nne korral n2ha neist vaid pehmed k2paj2ljed :))...v6tsin taas oma reisipiibli kaenla alla ja alustasin maratoni m88da tundmatut maad. Yksinda. Reisimine siin on hoolimata p6rgupalavusest tegelikult lihtne, viietunnised bussis6idud m88duvad m2rkamatult, sest ymberringi on nii p6nev, nii teistmoodi. Ja p2rast viietunnist bussis6itu j2lle ymber istuda j2rgmisele marsruudile, et enne pimedat l6ppsihtpunkti v2lja j6uda, see k6ik k2ib jooksujalu! Nagu m66daminnes j22vad tee peale sama suure rahvaarvuga linnad, kui kogu Eesti peale inimesi kokku on... Munnar-Udumalpet-Coimbatore-Mettapalayam'i maraton l6ppes t2pselt enne 88pimedust r2pases budget hotellis, kus n2gin t6simeeli elu suurimaid prussakaid, nii suuri, et julgenud neile isegi oma pl2tuga peale astuda... Terve 88 magasin nende hirmus ja p2ikeset6usu ajal tulin sealt ruttu tulema, et otse hommikusele rongile j6uda. Sihtkohaks oli j2rjekordne m2gedelinn Ooty, 2400m merepinnast. Brittide rajatud raudtee yles m2gedesse on kantud Unesco p2randisse, oo see miniatuurne rong oli t6epoolest elamus omaette - kujutage ette t2iskasvanud inimesi lastem88blis istumas, ilma naljata. See "elamus" s6idab 46km 5 tunniga ja pilet maksab k6igest h2biv22rsed 8 ruupiat... Vaated olid kosutavad, nii loodusest kui muhelema ajavatest india peredest, kes muudkui filmisid, pildistasid, kr6bistasid oma sn2kke, vahetasid istekohti, et rohkem n2ha, j2lle filmisid, pildistasid ja t6en2oliselt filmisid oma aparaadid juba enne t2is, kui rong m2gedesse j6udis! Siis 2kki k6rvalistme hindu ostab mulle kohvi ja pontsikuid...

Tuleb tunnistada, et Ooty j2i teeistanduste Munnarile alla...seda ilu on raske yle trumbata. Aga mulle j22b elamuseks l6bus rongis6it sinna. S2tin ennast j2lle bussijaama ja j22n oma bussi ootele, kui tutvun valgete seltskonnaga, kes k6ik on yksip2ini siin reisides hiljuti kohtunud. Neid on kolm - inglasest Daniel, hollandlasest Marika ja rootslasest Jonahan - nyyd aga liitub ka neljas, eestlane. 6 tundi bussis6it m88dub muusika ja raamatute vahetuses peaaegu m2rkamatult. J6uame ajaloolisse Mysore linna, kus j2rgmised paar p2eva l6busas seltskonnas ringi tiirutame.

Hommikul kirjanikust ja aednikust Danieliga Mysore paleesse minnes tahan j2rgmiseks p2evaks omale rongipileti 2ra osta, seega saadan ta juba ees palee poole ja v6tan ruttu riksha. Mispeale aga rikshajuht osavalt k2si sydamel vannub, et palee avatakse alles 1,5h p2rast, tema s6idutab mind seni linna peal ringi...mis oli kahtlemata tore, sest 6ige pea oli selle kollase riksha roolis eesti tydruk! Tee peale j2i viirukite vabrik, kust ma otse loomulikult ka midagi ostma pidin ja veel paar kohustuslikku poodi, kust ma ajupesu j2rel osavalt p6genesin. L6ppes see saaga palee ees, kus rikshajuht mind oma pojale naiseks yritas sebida :)
Ja terve selle aja oli Daniel mind palee ees oodanud!

Heade soovidega j2tkan j2rgmisel p2eval oma teekonda taas yksi...mis teatavasti siinmaal eriti h2sti ei 6nnestu. Mysore-Chennai nonstop rong n2eb seest v2lja nagu lennuk, toitlustuse ja konditsioneeriga. Siiani olen reisinud odavates sleeper classi rongides, mis peatavad iga kylaposti juures...see siin on luks. Noh ja inimesed on siin puhtad, aga ikkagi inimesed. Satun k6rvuti istuma kolmeliikmelise india perega - mees ja naine murjamist tytrega. Pursivad natuke ka inglise keelt, nagu muuseas pressivad mu istme umbes poole v6rra v2iksemaks, sest neil on kahe istme peale v6etud kaasa ka laps :) Tunnevad huvi eesti muusika vastu, k6rvaklappe vahetades lastakse mulle ilmselt india poppi. Aga see 5aastane laps...imetlen seda v2ikest olevust terve 6 tundi, kuidas ta emalt inglise keelt 6pib, numbreid lugeda ja spell'imise peale ka kirjutada oskab, india laule laulab, fantasiline! L6puks haarab mu raamatu ja hakkab seda t2htsa ilmega lehitsema, tundes 2ra yksikuid t2hti. Tulevane kirjanik, raudselt :)

Chennai on suurlinn idarannikul, millest ma v2ga r22kida ei taha. 6,6 miljonit ringi sagivat, r2past ja l2rmakat inimest, kes k6ik sulle midagi myya yritavad. Siin on paks 6hk ja siin haiseb. Kuid siit saab laevapileti Andamani saartele kaugel India ookeanis :) Kiire p6ik raamatupoodi, l6unale, Marina Beachile, mis oli tapvalt palav ja t2is maratonijooksjaid, apteegikylastus ja t6de, et nohust saab lahti kolme erineva tabletiga, kui need k6ik korraga sisse v6tta! H2mmastav. Mehed seelikutes, v6i 6igemini puusa ymber seotud r2tikutes, v2ntavad jalgratast v6i siis kykitavad parasjagu sinna, kus h2da tuleb. Kui tuleb keset teed, siis tuleb keset teed...pole ime, et siin haiseb! Nooremate h2rrasmeeste viimane mood on Playboy kirjaga s2rgid, mille juurde kuulub ka posh k6nnak :))

J2ttes heas usus oma passi ja 2700 ruupiat sinna suurlinna...et paari p2eva p2rast naastes laevapilet yles korjata ja merele seilama minna, suundun kiirel sammul Chennaist l6unapoole. Kaks tundi bussis6itu ja leian imearmsa vaikse ja sooja Mamallapurami linna mere 22res. Lonelyplanet nimetab selle koha Kingdom of Backpackistan'iks :))) Meenutab veidi Goad, kuid rannariba on kalurite poolt liiga h6ivatud, et bikiinide v2el ringi k2ia, 6nneks selleks on mu tagasihoidliku hotelli 6uel bassein, igas nurgas v2rviline india kujuke! See on juba liigne luksus, v6tan koha sisse ja laen patareisid. 6htul leian hubase Buddha Cafe, kus mind ilma pikema jututa p6randale mati peale istuma saadetakse ja kuna k6ik kohad on t2is, siis tuleb lauda jagada mingi musta mehe ja lapsega. Varsti algab aga sealtpoolt lauda s6bralik inglisekeelne vestlus, tuleb v2lja, et see india mees on samuti tulnud siia linna vaid puhkusele. Delikaatse uurimise j2rel saan teada, et ta on yks neist 6nnelikest india meestest, kelle valge naine siit laia ilma viis! Nyydseks aga lahutatud abielu Prantsusmaal, nunnu kuueaastane laps, kellega ta oui'sid vahetas ja puhkus kodumaal. Ja et siis tuumani j6uda - see puhkus j6uab samuti j2rgmine n2dal Andamani saartele :) Maailm on v2ike ja seda t6estavad pidevalt siin inimestega kohtumised - t2na n2gin siin selles v2ikses linnas sedasama briti hipipaari, kes meiega Delhi-Mumbai rongis reisisid!

L6petuseks....6htul m88da kylat2navat kodu poole k6ndides lebas tee 22res mingi v2ga veidra jalaga poiss, kes raha kerjas. Yldiselt on siin neid liiga palju ja olen neid ignoreerinud, kuid seekord m6tlesin, et tyhja kah ja ulatasin talle 10ruupiat, endal hea tunne sees. J2rgmine p2ev umbes samas kohas k6netas mind t2navakaubitseja, kes naeris, kui lihtsalt ma alt l2ksin - seesama pealtn2ha sandistunud jalaga poiss t6usis p2rast minu lahkumist pysti ja k6ndis koju...







Tuesday, February 8, 2011

Minemine, olemine, tulemine

No misasja:) MA EI OLE VEEL KODUS!!!!!!!!
Minuga on k6ik korras ja mul on k6ik kymme varvast alles, missiis, et rongiga tagasi tulles Keralast, n2gin v2hemalt kymmet rotti. See juhtus konditsioneeritud vagunis, mille pilet on topelt kallim, kui tavaline sleeper ja milles idee j2rgi pakutakse ka syya. Seekord aga mul ei vedanud!
See on tegelikult veider, sest 42 tundi kestvas Delhi-Mumbai rongis ei n2inud me yhtegi rotti, ju olid silmad veel eestimaal v6i liiga shokis k6igest ymbritsevast, ei tea.
V2gev-v2gev.
Siis, kui me Keralas, Ernakulami linnas lahku l2ksime, oli meel kurb ja l2ks veel kurvemaks, kui ma avastasin hotellis, et m6ned indialased v6ivad ikka t6eliselt napakad olla! Viibisin seal kaks 66d, kuna rongile pileti sain alles esmasp2vaks, siis praktiliselt terve selle aja v6itlesin ma sellega, et nad jumala eest enam yhtegi koputust mu uksele ei teeks. K6ige hullem oli see, et nad ei saanud kuigi h2sti aru inglise keelest, kyll aga said nad sellest aru, et on 22rmiselt oluline Madam'le teed pakkuda, siis syya, siis toa koristamist, siis 6lut siis seltskonda.....jeesus!!! See oli vist siiani esimene k6ige ebameeldivam kogemus yldse, sest ka tuba ei olnud kiita.
Aga nyyd ma olen siin ja vaatan....ringi:)


Loodan, et Doris j6uab igalepoole l6puni v2lja, kuhu ta iganes minna tahab.:))

Thursday, February 3, 2011

P6rgulik Ashram ja Taevalik Munnar


Tere Eestimaa! Ilmselt arvate, et p66rasime juba sygavasse hindi usku ja lukustasime end pimedasse kloostrisse, sest '6ige pea' lubatud blogi sissekanne ashrami teemal j2i viibima. Oh ei, meie t6ekspidamised on endisel kohal, kloostripuhkus suurendas ainult r66mu olemas olemisest ja ringi reisimisest!

Niisiis, Amritapuri ashramisse j6udsime m66da sopilisi Kerala sisevee teid, siinsed kalav6rgud ja vee 22rt raamivad sygavad dzunglid on maailmakuulsad. Ashram asub kitsal maismaaribal, millest yhele poole j22b Araabia meri ja teisele poole seesama Kerala backwaters. Isolatsioon muust maailmast on siin korralik :) Tegemist on pisikese religioosse kylaga, kus elab umbes 3000 inimest, k6ik yle maailma siia kokku r2nnanud, guruks siinne 'Ema Theresa' ehk Amma (Mamma). V2ike ja tubli naine, kes on v2idetavalt yle terve maailma yhtekokku 30 miljonit inimest kallistanud ja teeb seda j2tkuvalt, jaksas 2ra kallistada ka meid - kahte eesti paganat! Kallistus oli tugev, saateks sosinal palved "my daughter, my daughter, my daughter..." Ann muidugi v2idab, et tema oli nii patune, et talle pomiseti hindi keeles ja midagi t6sisemat... :))

Ashram toimib siin suuresti heategevusest ja mis k6ige t2htsam - usinate vabatahtlike abiga, kelle jaoks on see t6hus viis meelerahu saavutada. Amma aitab oma meeletu koguduse ja austajatega iga aasta tuhandeid India peresid...ehitades neile kodusid, koole, haiglaid ja samal ajal tuuritades m66da maailma, et levitada rahu ja 6nne oma kallistustega. Pole ime, et ta siinse rahva guru on. Meie ylesandeks oli siin kord yhiselamu katusel pesu kuivama riputada ja kord varahommikul enne hommikus88ki juurikaid tykeldada. Tore oli vaadata, kuidas olenemata vanusest, valge habemega sveitsi vanamehen2ss yle laua sulle 6petab, et tomatitel tuleb k6igepealt sydamik 2ra v6tta ja siis nad kuubikuteks l6igata. T88d tuleb teha austusega, t2ie hoolega ja isetult, siis saabub ka tasakaal, puhas karma ja meelerahu.

Ashramis elamine maksab 200 ruupiat p2evas (60 eeki), hinna sees on kolm korda p2evas vedel ja pundunud riisilobi kollase juurviljapudruga, mis l2ks alla ainult rohke soolaga ja umbes korra p2evas. S66mata me ei j22nud, sest parem viis oli kohvikust midagi ise osta :) Elamine on neljakaupa, trellitatud akende ja narivooditega j6hkrates tubades, kus iga 88 j2rjekindlalt deemoneid ja muid p6rgulikke olendeid unes n2gime. Olid need v66rutusn2hud l22nelikust elustiilist lahti 6eldes v6i halb energia siia kogunenud leinavatest, lahutatud ja muidu rappa jooksnud p6genikest - ei tea. Toanaabriks sattus meile 6nneks noor ja l6bus brasiilia tydruk, kellel 6nnestus iga p2ev oma uued just ostetud pl2tud korraks templi trepile j2tta ja siis need sinna kaotada ja j2rgmine p2ev j2lle uued osta...ja kaotada :)

Algus oli raske, sest pole naljaasi kell 4.30 nagu mutt pimedas 2rgata, et poolteist tundi j2rjest kylmal templi p6randal Jumalat tuhande erineva nimega kummardada ja seda k6ike veel hindi keeles! Silm vajus v2gisi looja...ja juba j2rgmine hommik ma seda enam ei korranud. Jumalakummardamisele ehk archana'le j2rgnes rahulik joogatund, mille pidi kyll lisaraha eest ostma, kuid mis oli seda v22rt, sest see sirgestas isegi meie rongides kyyru istutud ja majasuuruse seljakotiga 2ra v22natud seljad. Tunne juba parem. Peeglist pole ennast n2dal otsa n2inud, seda parem. Edasi v6tsime osa IAM meditatsiooni kursusest, mille on v2lja t66tanud Amma isiklikult ning mida 6petatakse Indias isegi lastele ja s6jav2elastele...seda tasuta, sest k6igil on 6igus olla 6nnelik. Nonii...tehnika peab muidugi saladuseks j22ma, sest k6ik
informatsioon tuleb 6igetelt inimestelt otse 6ppida. Joogasaal, kenasti matid maas, venitusharjutused, rahulik hingamine, 6ige asend, leia fookuspunkt, et keskenduda...oooops midagi liigub lae all!!! Jah, mu silmad ei peta - kolm rotti sibavad katkises ventshahtis just sel hetkel, kui oranzis ryys india mees palub saali ees k6igil silmad sulgeda ja meditatsiooni alustada. V6ite umbes arvata, mis n2oga ma seal keskendunud mediteerijate vahel istusin. Aga rotid lippasid oma teed ja pikapeale sain siiski m6tted kontrolli alla. Selle loo l6petab nagu rusikas silmaauku meie yhikatoa seina kaunistav v2rviline plakat s6numiga "All things are difficult before they are easy".

N2dal p2rast t6siseid pingutusi 8iste painajate, palavuse ja enese sundimisega saabus rahu ja tuli isu j2lle laia maailma minna. Oli see Amma kallistus v6i meie enda t88 vili, igatahes tunne oli maru hea. Istusime oma vana hea kulunud maikaga paati (ashramis oli riietumisstiil modest st laiad lohvakad pikad riided) ja loksusime r66msalt tsivilisatsiooni tagasi. Ja see r66mus paadiretk, kallid s6brad, j2i yhtlasi ka DO ja Anni viimaseks koosveedetud ajaks siin Indias. Ann peab raske sydamega olude sunnil koju naasma ja mina j2tkan nyydsest omap2i.
Head teed talle, igatsen teda v2ga !!

Allpool on t6estusmaterjalina m6ned salaja spioonitelefoniga j22dvustatud hetked ashramis, sest pildistamine oli rangelt keelatud... ja edasi juba minu taevalik m2gedereis omap2i.


Kerala backwaters

Deemonite tuba

Pl2tude kaotamise Brasiilia meister

All things are difficult before they are easy

Matid...rotid...

Ayurveda ravimite rivistus ( seda musta v2rvi teralist
mudru lusika peal s88n kaks korda p2evas,
pidi parandama immuunsysteemi :))

Tasuta l6unad on olemas...

SEVA ehk selfless service

Rand mediteerimiseks (ujumine siin on tabu)

Einelaud

Roosamaania - ashrami tempel yhikate vahel


Hyvasti!



Ja nyyd siis Kochi bussijaam...Ann on l2inud, raske seljakott turjal j2lle ja suund L6una-India k6rgemaisse punkti Munnarisse. M88dunud on vaevalt kymme minutit, kui mind k6netab ruudulises s2rgis suurt kasvu valge poiss ja juhtumisi ootab ta sama bussi nagu minagi. Jagan lahkelt oma shokolaadikypsiseid ja astume koos bussi, kus aga kohalik india naine ta kaugele istuma peletab, sest paremal pool akna all tohivad istuda ainult naised, niisiis pikka juttu mul temaga polegi. S6it on pikk ja ylesm2kke, buss meid eriti kanda ei jaksa, k22nulised kitsad teed on esireast paras tivoli, kuid 5 tundi n2rvivapustust toob tulemuse. Ja millise...nii ilusat kohta ma veel n2inud ei ole, kui v2gev energia ja kui hea v2rske 6hk siin on!! Ja need pehmed teep66sad toovad naeratuse n2ole, mis siis, et ribid on k8ssis ja 88maja tuleb veel 6htuh2maruses otsida. Munnaris saame valge poisiga uuesti jutule ja j2rgmised kaks p2eva h2ngime koos m2gede v6lus ringi. Lyle on Kanadast p2rit, kuid viimased 7 aastat elanud Keenias ja t88tab rahvusvahelises aidsi ennetamise programmis. Vau. Indiasse toob teda j2rjekordne t88reis, 6ppuste vahele mahtus ka kiire m2gede kylastus. Otsustame esimest korda siinse reisi jooksul kohalike korraldatud ringreisi kasuks, mis on tore, sest tee- ja kohvip66said ei n2e iga p2ev , rohelised v2ljad laiuvad siin hektar hektari j2rel, tee kasvab jahedate m2gede tuulte ja sooja p2ikese all. Kohvi, must pipar, k6iksugu vyrtsid, h2sti l6hnav lemongrass ja hinnalised ayurvedas kasutatavad sandlipuud, mille kilogrammi hind on turul 10 000 ruupiat (2800eeki), k6ik need kasvavad siin. Ja suhkruroog...n2en, kuidas v2ga kasinates oludes suure plekist n6u sees suhkrurooga tundide viisi keetes synnib pruun suhkur. Keemiat lisades saaks ka valget...

6htu toob siia m2gedesse kodumaiselt tuttava kylma, nii et magan 88sel pikkade riietega magamiskoti sees, kaks tekki k6ige peal ja mul on ikka kylm ja hommikuks ka kurk valus! Aaarrghhh, otsin j2lle ayrveda musta mudru v2lja. Ikkagi siin on ilus. 6lut tuleb m88da linna otsida nii kaua, et kell on kymme l2bi ja poed ja baarid juba kinni pannakse, kuni l6puks kobamisi yhe hotelli metallv2rava tagant kohaliku vormiriides mehe k2est salaja see 6lu ka kaks korda kallimalt osta 6nnestub. Lahti teeb 6lled muidugi eesti tytarlaps oma tugevate k2tega, sest Kanadas on neil selle jaoks ainult avajad :))) Ikkagi siin on ilus. Elagu Lyle ja Kanada, homsest j2tkan j2lle yksinda....kui ma t2na v2lja m6tlen, kuhu edasi minna :)


Pehmed teep66sad


Munnar pidi olema kohalike seas
populaarne mesin2dalate sihtpunkt